Olen end viimasel ajal korduvalt tabanud mõttelt, et DISC on juhtide käes tihti nagu valuvaigisti, mõne jaoks lausa morfiin. Tegelikult on DISC rohkem nagu vereproov – ta annab sulle enda kohta infot, millega saad midagi peale hakata. DISC on eelkõige mõeldud käitumisstiilide kirjeldamiseks ja inimestevahelise suhtluse parandamiseks, mitte inimese isiksuse diagnoosimiseks.
DISCi konsultante on paras hulk ja HR juhid ostavad seda hindamismudelit sisse päris rõõmuga: ennast peab ikka tundma ja ka kolleegide mõistmisel on kasulik teada, mis vigureid seal oodata on.
DISC jagab käitumiseelistused nelja põhisuunda: D – Dominance, I – Influence, S – Steadiness, C – Conscientiousness. Mõte on aidata inimesel märgata, kuidas ta tavaliselt suhtleb, otsustab ja teistele reageerib ning kuidas oma käitumist olukorra ja teise inimese järgi kohandada.
Ja nüüd tuleb AGA.
Eesmärk on kasvatada teadlikkust ja aidata areneda. Aga tegu on üsna libeda mäenõlvaga. Vahe „mul on loomupärane kalduvus käituda viisil x ja seepärast tahan eneses arendada käitumist y“ ja „ma olen x ja see seletab nii mõndagi“ on õhkõrn. Ja see teine lause on õigustus sellele, miks ma ei tee asju paremini. Ma olengi selline, eksole.
DISC ei vasta küsimusele „kes ma olen?“. Sellele küsimusele vastab ikka see, mida sa teed. Ja see, mida teed, on sinu valik. Inimesel on alati valik, sest kalduvus ei ole saatus.
Lauri meeskonnaliikmed ei arva sugugi, et kuna Lauri on D, siis tal on õigus neile halvasti öelda. Või Signe, kes venitab ebamugavate otsustega ja otsib lõputult konsensust, õigustades end, et tal on kõrge S.
Sama asi võib juhtuda terve meeskonnaga. „Meil on siin kolm D-d, sellepärast meie koosolekud sellised ongi.“ Või: „Tema on C, temaga võtabki kõik kaua aega.“ Siis ei kasuta me DISC-i enam ainult enda seletamiseks, vaid hakkame ka teisi kastidesse panema. Ja üsna kiiresti hakkame nende käitumist selle kasti kaudu vaatama.
Vereproovist on kasu, kui selle tulemus aitab sul midagi ette võtta. Niisama pole sellega mõtet ringi vehkida ja ennast petta. Kui DISC aitab sul paremini mõista, miks sa midagi teed, on sellest kasu. Kui see aitab sul põhjendada, miks sa midagi ei muuda, on sellest saanud probleem.
Eneseteadlikkus ilma käitumise muutuseta on lihtsalt hästi sõnastatud eneseõigustus.
Autor: Toomas Tamsar, Master Certified Coach
